Virud

Nii nagu nimigi ütleb, leiab neid põhiliselt Viru keskusest ja selle lähiümbrusest. Virudele on äärmiselt tähtis käia moodsalt riides. Kuna valik Tallinna kaubandusvõrgus on piiratud, näevad virud välja suhteliselt sarnased. Kõikvõimalikke stiilinoori (emod, punkarid, gootid, vt altpoolt) ei kannata nad silmaotsaski. Oma päeva sisustavad virud lisaks silmadega poodlemisele hängides, päevasündmustest heietades, suitsetades, aeg-ajalt rulatrikke tehes ja kaaslasi kommenteerides. Kommenteerimine on tähtis töö, sest tõsisel virul on Rate’is vähemalt üks konto ja lugematu hulk pildisõpru. Et leida rohkem internetituttavaid, kraabivad virud teinekord kaupluste ette betooni oma Rate’i-kontode koordinaadid. Muusikamaitse on virudel mitmekesine, ulatudes poprokist ja latiinost trance’ini.

Pilpapoisid, skeiterid ja baikerid

Kui sinust tuhiseb dressipluusi hõlmade lehvides mööda rula, rull- või pisikese jalgrattaga noormees, siis tea, et tegemist oli kas pilpapoisi, skeiteri või baikeriga. Sedasorti noore riietuse läbiv joon on praktilisus. Üksteise peale on laotud T-särk, lukuga dressipluus ning kerge jope. Jalas on “paistetanud” välimusega tossud. Rõivastes on elemente nii emo- kui ka punk-stiilist. Mõnikord kogemata – püksipõlv rebenes kukkumisel. Põhiliselt kohtuvad pilpapoisid, skeiterid ja baikerid spetsiaalsetes spordiparkides, mille rampidel nad uusi trikke harjutavad. Alati on kohal ka parv sädistavaid tüdrukuid, kes iga vähegi kaelamurdva triki peale ahhetavad.

Punkarid

Punkarid ilmuvad tänavapilti aprillis. Riietuses rentsliglamuuri eelistava punkari kohustuslik stiilielement on tagile õmmeldud või joonistatud mõne kaks-kümmend aastat tagasi laiali läinud bändi logo või antikapitalistliku hüüdlausega embleem. Punkarid vihkavad skinne ning suhtuvad põlgusega diibikatesse, emodesse, ossidesse ja virudesse. Punkarid kogunevad pärast koolitundide lõppu Lollidemäele ning tegelevad õlleraha klappimisega. Noorematel punkaritel on auasi omavahel kelkida, kes neist on hiljuti rääkinud kas Villu Tamme või Freddyga Psychoterrorist. Pärast kolmandat õlut muutuvad punkarid ülemeelikuks ning hakkavad lollusi tegema. Punkarid kuulavad igasugust punkrokki. Üksikud erandid kuulavad ka elektroonilist muusikat.

Emod

Kui mõni noor näeb välja nagu Marylin Mansoni fänni siil, on ta emo. Keskmise emo tunneb ära lohakalt mustaks värvitud juuste ja silmi varjava tuka järgi. Emode riietuses annab tooni must värv. Ka rõivad peavad võimalikult liibuvalt seljas istuma. Tüdrukutel sobib kanda lõhkisi sukapükse. Kuna tavapoes rõhutatult lihtsaid tumedaid rõivaid eriti ei leidu, on emod tihti kaltsukate kliendid. Riietusega käivad kaasas aksessuaarid, nagu kõikvõimalike neetide ja ogadega rihmad, käe- ja kaelavõrud, huule- ja kulmurõngad. Jalas kannab tüüpiline emo mustavalgeruudulisi Vansi tenniseid. Eriti stiilsed emod on üldjuhul venelased. Päikest emod eriti ei kannata, see ei sobi nende nukrusest pakatava maailmapildiga. Karmivõitu välimusest hoolimata on emod rahumeelsed. Õhtuid veedavad nad näiteks Harju mäel vaikselt õlut libistades. Kuna enamasti on emod alaealised, ei pääse nad nädalavahetustel rokiklubidesse bändidele kaasa elama. Niisiis pole neil muud teha, kui emofoorumis mõtteid vahetada.

Gootid

Goote on mitut liiki, romantilise stiili esindajad on ehk kõige rohkem levinud. Teatud mõttes on gootid emode sugulased, kuid nende riietus on märksa glamuursem. Rõivastuses tooni andvat musta ilmestatakse mõne punase või roosa detailiga. Gooti tüdrukud käivad tihti pika ilusa tumeda sametkleidiga, mis näib pärinevat näiteks Lumivalgekese-muinasjutust tuttavalt kurjalt võõrasemalt. Gooti noormehed eelistavad korralikku maani mantlit ja musti teksas- või nahkpükse. Juuksed on gootidel pikad, tumedad ja kohevad. Tihti lakitakse küüned mustaks. Gootid armastavad koguneda üksteise korterites, mõnes rokibaaris, bändiruumis või Varblase kohvikus. Päevi veedavad nad õppides, logeledes, bändi tehes ja omapärast filosoofiat arendades. Gootide muusikamaitse varieerub pehmest synthpop’ist karmi industriaalini. Tuntumaid gooti muusikavorme on segu ooperihäälsest naislauljast ja raskeroki taustast.

Diibikad

Diibikad on kultuurinoored. Nendeta ei möödu ükski põnevam teatrietendus, kontsert või luulekogu esitlus. Neid võib kohata ka raamatukogus, kus nad uurivad Sartre’i või Castaneda teoseid. Kõhetuid eri ajastutest kokku pandud ülikondades prillidega noormehi saadavad tihti pikkades seelikutes tüdrukud. Juuksed võivad neil tüdrukutel olla lühikesed, sassis ja kärtspunased. Ehted on odavad, kuid silmatorkavalt suured ja ornamentidega kaunistatud. Nii poistel kui ka tüdrukutel lehvib ümber kaela efektne sall, mis on ülejäänud riietusega vastandtoonis. Diibikad on kaltsukate püsikliendid. Poodlejatena ei jää nad virudele alla. Kunsti, muusika või teatriga on diibikatel popp sina peal olla. Seejuures pole tähtis, kas diibikas ka ise maalida, näidelda või kitarri tinistada oskab. Poos loeb. Romantiline hingelaad lihtsalt vajab väljendamist. Diibikate muusikamaitse ulatub klassikast ja džässist tudengirokini.

Ossid

Oss ei tähenda tänapäeval enam idasakslast ega ammugi mitte seakamarat. Oss tähendab noorukit, keda nimetati mõni aasta tagasi rullnokaks. Uue nimetuse tingis tõik, et rullis nokaga müts pole enam moes. Ossid on edevad, enda eksponeerimine on eluküsimus. Ajad on jõukamaks muutunud ning osside autod on uhkemad kui paari aasta eest. Ossid uhkeldavad vähemalt 1995. aasta viienda seeria BMW, VW Golf kolme või veel viimastel tootmisaastatel välja lastud Audi 80-tega. Tuunimata sõiduriist pole ossi jaoks auto. Toonitud klaasid, sportrool, sportistmed, madalamaks lastud põhi ja laiad, auto hinnast kaks korda rohkem maksvad valuveljed kuuluvad masina standardvarustuse juurde. Õhtuti kogunevad ossid näiteks Viru tänava klaasist burgerisöökla juurde, et siis auto igast vähegi lahti käivast avausest valjult kostva tümpsu saatel ossitibidele sõiduriistaga muljet avaldada. Öösiti korraldavad kangemad mehed magalarajoonides põnevaid tänavarallisid. Osside välimus ei sõltu trendist. Igaks elujuhtumiks sobilik riietus on ehe Nike’i või Adidase spordiülikond. Naissoost ossil ei pruugi autot olla, sest tema kutil on see olemas. Kuid uhke vormiriietus on temalgi seljas. Ossitibi stiili juurde käivad kindlasti lahtised blondiks või mustaks värvitud juuksed.

Skinnid

Kui tänaval vastu jalutav noormees näeb välja nagu mõnest eliitväeosast putku pannud sõdur, võib tegemist olla skinheed’i, lühemalt öeldes skinniga. Välimus on skinnil militaristlik: nulliga pöetud pea, lendurijope (bomber), laigulised armeepüksid või kitsad sinised teksad ja läikima nühitud tanksaapad. Kui skinnide tegudest ei kumaks läbi agressiivne rassism, võiks neile kui eesti rahvuse säilimise pärast muretsevatele noortele auraha kinkida. Ise nimetavadki skinnid end patriootideks ning kinnitavad, et Eesti eest võitlevad nad surmani. Oma lendurijaki käisele on skinnid tihti õmmelnud rahvusvärvides embleemi, mida kaunistab sõna “Estland”. Saksa keel ei tähenda, et Hitler oleks skinnide seas au sees. Eestikeelset embleemi pole lihtsalt poest võtta. Parema puudumisel kuulavad skinnid põhiliselt enda maitse jaoks sobivaks kohandatud oi-punki, mida kuulates jääb mulje, et ainult valge nahavärviga homo sapiens on inimene. Skinne võib leida kesklinna teatud rokibaarist, rahvuslaste miitingutelt või jalutavad nad niisama tänaval.

__________________________

My Signature.

Bookmark/Search this post with:

| | | | | |